Hüva nõu on kallis?
2. mai 2010, Marianne S, Kommentaarid: 9
Oled juba ammuilma imetlenud kõiksugu kauneid käsitsi maalitud taldrikuid-vaagnaid? Aga ise pole julenud proovida?Ma tean, ma ka mitte. Kõik need tundmatud värvid ja pintslid ja see tuttav „oi-appi-ma-ju-ei-oska“ tunne.
Sestap piisab algatuseks ja alusetu hirmu peletamiseks vaid paarist portselanimarkerist ja mõnest vanast taldrikust. Uus ja ilus elu sünnib ikkagi.
Materjalid:
- mõned taldrikud
- kahte eri tooni Marabu potselanimarkerit
- joonistuspaber
- harilik pliiats
- salvrätikud
Tööjuhised:
Esimese asjana vaata just nüüdsama suure kevadpuhastuse käigus üle need kõige tagumisemad köögikapinurgad - leiad sealt kindlasti paar-kolm sellist tegelast, kes juba ammuilma pole omanud au Su söögilauda ehtida.Võta need taldrikud, pese ja kuivata hoolega ning jäta oma uuestisündi ootama. On väga oluline, et taldrikute pind oleks enne portselanimarkeriga katmist täiesti kuiv.
Kui otse taldrikule joonistamine tundub esiti pisut hirmutav, siis soovitan soojenduseks teha paar eskiisi.
Aseta taldrik kummuli joonistuspaberile ja vea hariliku pliiatsiga sellele joon ümber. Nüüd on Sul kompositsiooniharjutuseks paras taldriku kujutis paberil olemas ja võid lasta fantaasial julgelt lennata.
Katseta seni kuni käe soojaks saad ja tulemusega rahul oled.
Portselanimarkerit tuleb enne kasutamist korralikult loksutada (hoia kork sel ajal markeril peal :)) ning seejärel vajuta markeri ots paar korda vastu paberit kuni märkad, et värv on vabalt „liikuma“ hakanud.
Kindluse mõttes ning markeri hingeelu paremaks tundmaõppimiseks võid esmalt mõned jooned taldriku põhjale vedada.
Näe, ma tegin nii :)
Seejärel hinga sügavalt sisse ja välja, naerata enesele julgustuseks ning võta ette puhas leht, ptüi, taldrik ikka.
Kes soovib, võib eskiisi taldrikule hariliku pliiatsiga peale kanda. (Need liigsed kriipsud-kraapsud saab hiljem taldrikult maha pesta). Samas pole see sugugi oluline. Sa oskad niigi!
Võta pihku mustri põhiosa moodustav marker (siinse näite puhul tumesinine) ning alusta taldriku keskosas olevate kujundite joonistamisega. Esmalt vea taldrikule kontuurid, seejärel kaunistuslikud elemendid.
NB! Varusta end igaks juhuks ka paari salvrätikuga, kuhu saab vajadusel markeri otsa pühkida.
Jälgi, et joonistamise ajal ei nühiks käsi vastu värskelt veetud jooni. Kui juhtub, et värv läheb kuskilt laiali või vedas mõni joon viltu, siis nt niiske vatipulga või salvräti abil saad vea parandada. Sel juhul tuleb aga taas oodata, et tööpind oleks enne uue joone vedamist täiesti kuiv.
Seega soovitan soojalt pigem „defektist-efektiks“ lähenemist kui pidevat korrigeerimist :)
Kui taldriku keskossa on kõik kujundid joonistatud võib liikuda edasi taldriku servade poole.
Nüüd, mil ühe markeriga on kõik vajalikud jooned veetud, lase värvil veidi kuivada ning luba enesele pisuke kohvi-tee-või-muidu-paus.
Paus peetud, loksuta hoolega teist tooni markerit, vajuta mõned korrad markeri ots vastu paberit ja alustades taas taldriku keskosast, vea uue värviga vajalikud mustrid.
Lase taas tööl pisut kuivada.
Nonii, ongi peaaegu valmis - silma riivavad "valged laigud" saavad täidetud lõbusate ringikestega...
... kuigi nüüd sõnab silm, et hirmsasti tahaks lisada ka pisut kuldset siia-sinna…
Sääraste „ise tehtud-hästi tehtud“ nõude puhul ongi meeldiv, et alati saab soetada uue pliiatsi ja soovi korral tööd teinekord jätkata.
Kui uuendatavaid taldrikuid on suisa mitu, ei pea neid sugugi täpselt ühesugusteks võõpama – toreda komplekti saab ka siis, kui kasutada taldrikutel sarnaseid motiive, mängides samal ajal erinevate kompositsioonidega.
Värvi kinnitamiseks tegutse vastavalt tootjapoolsetele juhistele.
Siinses näites kasutatud Marabu portselanimarkerite puhul tuleb taldrikuid kuumutada ahjus 170 C juures 30 minutit.
NB! Taldrikud asetada külma ahju ning lasta soojeneda ja jahtuda koos ahjuga!
Mis muud kui pliiats pihku!
Portselainmarkereid leiad ka ARTE kunst ja hobi e-poest!
Kommentaarid: 9
Nii vahvad! Ja ilusad! Emale asetan koogi küll enda maalitud vaagnale! Kust oleks võimalik osta Marabu portselanmarkerit?Lisa kommentaar