Kohvikannule müts pähe!
Olen
hommikuti pikaldane ärkaja – truu abimees selle vaevalise protsessi
leevendajana on vana kooli kohvikann, igati kena ja asjalik teine aga
jook
selles jahtub liig kiirelt.
Niisiis on mõte
kohvikannu soojendajast mu peas küpsenud…eee…ütleme nii 10 aastat.
Parajalt
kaua, et lõpuks tegudeni jõuda.
Nagu ikka, tuleb
tuhin peale ootamatult ja siis peab loova pilguga ringi vaatama, mis
materjale kodus olemas on, millest KOHE saab midagi tegema hakata. Sest
kui kohe ei
alusta, võivad vabalt järgmised 10 aastat mööda veereda.
Mina leidsin kapist
lotaka villa-akrüüliseguse bareti, mida ma kahjuks kanda ei armasta ning
palju
mõnusaid värvilisi meriinovilla pusasid. Pihtas! Põhjas! Sest mu
vaimusilmas
kumas üsnagi värviline kohvikannusoojendaja, mis ka hallil päeval rõõmu
teeks…
Selline natuke Klimt´iliku lilleaiameeleoluga - näiteks selline
või selline…
Niisiis, käärisin käised üles…
Keera lehte ja...
…ja otsisin kokku vajalikud materjalid.
Vaja läheb:
- Vana villast või villasegust mütsi või baretti
- Viltimisvilla. Mina kasutasin pehmet ja pikakiulist meriinovilla, mis on eriti mõnus viltida.
- Viltimisaluseks suurt metalltassi või väiksemat ämbrit, mis oleks kohvikannuga enamvähem ühesuurune
- Vanu sukapükse
- Majapidamisseepi
- (Viltimisnõelu ja švammi)
- Vana käterätti
- Tühja nõudepesuvahendi (või muud) pudelit, millega on mugav seebivett villale pritsida
- Sooja ja külma vett, pesukaussi
Ettevalmistused:
Kata laud
veekindlalt.
Lase vesi kannus peaaegu
keema ning valmista ca 200 g „rammusat“ kuuma seebilahust. Seepi on vees
kergem
lahustada, kui see on helvesteks riivitud.
Selle etapi võib ka vahele jätta ning töö käigus kasutada lahustamata seepi ja kuuma vett.
Viltimine:
Aseta müts viltimisalusele, mina proovisin nii ja naapidi ning kõige paremini sobis selleks algul plastämber ja hiljem veega solistades suur metallist tass.
Nüüd hakka mütsi
pikkade villakiududega katma – mina kasutasin põhjaks bareti värviga
sarnast
kollast ja rohelist tooni meriinovilla.
Tõmbasin
pikki villakiude ringikujuliselt umber mütsi, neid eelnevalt näppude
vahel õhulisemaks
ja hõredamaks „kammides“. Et villakiud maha ei libiseks, kinnitasin nad
paari
viltimisnõela pistega. NB! Tegin seda ettevaatlikult poolviltu tassist
mööda
libistades, et nõela mitte murda. Kui viltimsnõela pole, saab ilma ka.
Kata müts
enamvähem üleni villaga – kuna töö käigus tõmbab kogu kupatus kokku ning
muudab
kuju, siis jätsin mõned augud, et ka müts ise jääks välja piiluma.
Nüüd tõmba
värvilisest meriinovillast peenikesi ribasid ning vormi need käte vahel
rõngasteks ja kinnita (paari viltimisnõela pistega) mütsile. Nagu
mainitud,
terendas minu silme ees värvikirev lilleaas, seetõttu hullasin ning
„õisi“ sai
õige palju ja eri toonides.
Vajuta kogu töö õrnalt kätega alla ning aseta tööle ettevaatlikult sukapükstest küljest lõigatud ülemine (vööpoolne) osa.
Kasta töö järk-järgult kuuma veega ning seebita. Kui oled valmistanud kuuma seebilahuse, kasuta seda.
Seebitatud/seebiveega
kastetud kohta hõõru läbi sukapükste ettevaatlikult ringjate
liigutustega -
esialgu õrnemalt, kuni pinnal hakkab moodustuma vildikiht, seejärel
tugevamate
liigutustega.
Aegajalt lisa
kuuma seebivett. Samuti tõmba vahepeal sukapükstest kattekihti
ettevaatlikult
tööst eemale, et villakiud sellest liiga
tugevalt läbi ei tungiks.
Hõõru, kuni villa
pind on üleni vildiks muutunud. Nüüd võid töö aluselt maha võtta ja
sukapüksid ettevaatlikult
eemaldada – jätka kuuma veega kastmist ning viltimist laual kuni tundub,
et
villakiht on piisavalt vildistunud. Selle protsessi kiirendamiseks võib
tööd
mõned korrad põrandale asetatud kiletükile loopida. Hea võimalus
kogunenud
pingete valutuks maandamiseks!
Loputa töö hoolikalt
ning vormi käterätile asetatud alusele (kohvikannule) kuivama. Poolkuiva
töö
aitab kiiremini lõpuni kuivatada puhur või föön.
Nüüd võib veel viltimisnõela abil kinnitada kohti, mis pole piisavalt kinnitunud ja lisada erinevaid kaunistusi – nõelviltida lisaks kujundeid või tikkida mustreid ja pärleid.
Minu
kohvikannusoojendaja nägi ilma kaunistamatagi elurõõmsalt erk välja,
seega jäid
pärlid karpi.
Aga kuna koledast mütsist sai „kohvikannusoojendajastumise“ käigus ilus müts, siis jätkab ta oma elu moodsalt kaks-ühes-tootena ning hakkan sügise saabudes uhkelt kohvilõhnalise mütsiga ringi patseerima :=)
Aitäh, Aet
"Nofretete"-pildi eest!
Kuuma hommikukohvi!
********************************************************************************************************
Nipid:
- Arvesta, et viltides tõmbab töö kokku – seega, kui laotada villaloori ebaühtlase paksuse ja tekstuuriga, tekivad huvitavad voldid ja pinnad.
- Kui vilti
loputades kasutada vaheldumisi kuuma ja külma vett, muutub vilt veelgi
tihedamaks ja tugevamaks.
********************************************************************************************************
Meriinovilla ja viltimisvilla
müüvad näiteks:
Kommentaarid: 0
Lisa kommentaar